Calcitol

HOIA OMA LUUD JA HAMBAD TERVED

TUGEV TOIME

Kaltsiumtsitraat on kõige tugevama toimega kaltsiumi vorm

MAKSIMAALNE IMENDUMINE

D‑vitamiin tagab kaltsiumi maksimaalse imendumise

LIHTNE KASUTADA

Mugav ja efektiivne närimistablett ksülitooliga

Osteoporoos ehk luude hõrenemine

Kogu skeleti haigus, mille tagajärjel luutihedus väheneb ja luukvaliteet halveneb, luud muutuvad hapraks ning suureneb luumurruoht - kõige sagedamini esineb murde selgroo lülikehades nn. lesekühm, randmepiirkonnas ja puusapiirkonnas reieluukaelas.

Reieluukaela murru tagajärjel sureb Eestis sama palju naisi nagu rinnavähki.

Luumurdude esinemissagedus kasvab kiiresti 5 aasta jooksul pärast menopausi, ligi 50% üle 50 a naistest kannatavad osteoporootilise murru tõttu.*

*Department of Health and Human Services. Bone health and osteoporosis: a report of the Surgeon‑General. Rockville. USA 2004.

D‑VITAMIIN JA LUUDE TERVIS

Tartu Ülikooli Kliinikumi reumatoloogide poolt läbiviidud uuringus selgus, et D‑vitamiini defitsiit esineb Eestis sügistalvel 90% ja suvel 75% inimestest.

Kui D‑vitamiini tase langeb alla normi - 75 nmol/L, siis kaltsiumi imendumine langeb ning luude ja hammaste tervis halveneb.

Selleks, et kaltsium optimaalselt imenduks, peab D‑vitamiini tase olema vähemalt 85 nmol/l - sellise D‑vitamiini taseme saavutamiseks peaks võtma aastaringselt igapäevaselt terve noore ja normkaalulise inimese puhul 2500 IU D‑vitamiini ülekaalu korral kuni 4000 IU.

Rohkem infot D‑vitamiinist leiad siit: www.VitamiinD.ee

MIS ON KALTSIUM?

Kaltsium on eluks hädavajalik mineraal, sest see on põhiline luude ja hammaste ehitusmaterjal, ilma selleta ei püsiks me koos. Inimese kehas on keskmiselt 1,4 kg kaltsiumi - 99% sellest on säilitatud luudes ja hammastes.

Lisaks kandvale rollile luude ja hammaste tugevuse tagamisel osaleb kaltsium ka närvide, neerude ja lihasrakkude sealhulgas südamelihase töös.

Kui kehas tekib kaltsiumi puudus, siis kasutatakse luudesse talletatud kaltsiumivarusid, kaltsiumi pidev puudus põhjustab luumassi vähenemist.

MENOPAUSI MÕJU LUUDE TERVISELE

luumass

tippluumass

mehed

naised

murruriski
piir

menopaus

vanus

Menopaus on naissuguhormoonide tootmise järkjärguline lakkamine, madal naissuguhormoonide tase kiirendab märkimisväärselt luukadu jooksul. Ilma välise sekkumiseta kaotavad naised sel perioodil 10 aastaga ligikaudu 50% luumassist!

Naistearstid soovitavad kasutada osteoporoosi vältimiseks lisakaltsiumi ja D‑vitamiini elu lõpuni.

Eesti toitumissoovituste põhjal on peale menopausi vajalik umbes 500 mg lisakaltsiumi tarbimine, et ennetada luuhõrenemise protsessi.

Väldid/ei tarvita piima ja piimatooteid ning ei tarvita kaltsiumi toidulisandeid

Sa ei ole füüsiliselt aktiivne - Sinu igapäevane füüsiline tegevus kestab vähem kui 30 minutit (kodused tööd, käimine, jooksmine)

Sa oled üle 55 a naine
või üle 65 a mees

Sul on olnud luumurde
väikse trauma järel

Suitsetad või oled kunagi suitsetanud

Sinu vanematel on esinenud luuhõrenemist, olnud luumurde väikse trauma/kukkumise järel või oli vanemas eas seljas küür

Sa kukud sageli (rohkem kui
1x aasta jooksul) või kardad
kukkuda lihaste nõrkuse tõttu

Väldid/ei tarvita piima ja piimatooteid ning ei tarvita kaltsiumi toidulisandeid

Sa oled üle 55 a naine
või üle 65 a mees

Sul on olnud luumurde
väikse trauma järel

Sa ei ole füüsiliselt aktiivne - Sinu igapäevane füüsiline tegevus kestab vähem kui 30 minutit (kodused tööd, käimine, jooksmine)

Sinu vanematel on esinenud luuhõrenemist, olnud luumurde väikse trauma/kukkumise järel või oli vanemas eas seljas küür

Suitsetad või oled kunagi suitsetanud

Osta kohe

Naised enne menopausi	1000 mg
Naised peale menopausi	1200 – 1500 mg
Rasedad ja rinnaga toitvad naised	1300 – 1500 mg
Mehed	1200 - 1500 mg

Ööpäevas kaotab luustik umbes 500 mg kaltsiumi.

Inimese luustik uueneb 1 kord 10 aasta jooksul.

Kaltsiumipuudust põhjustavd tegurid

Soola liigtarvitamine

Alkoholi tarbimine

Suitsetamine

Kihisevate jookide joomine

Kohvi joomine

KUI PALJU PEAKSIN 1000 MG KALTSIUMI SAAMISEKS IGAPÄEVAST TOITU SÖÖMA?

Juustu 108 g

Angerjat 233 g

Mandleid 357 g

Jogurtit 667 g

Piima 833 g

Keedukartulit 1 kg

Makarone 1,4 kg

Kaltsiumi allikad

Head taimsed kaltsiumiallikad on enamik rohelisi lehtköögivilju, brokoli, mandlid, viigimarjad, apelsinid, kaltsiumiga kalgendatud tofu, pudruhelbed, kinoa. Loomse päritoluga kaltsiumiallikad on näiteks juust, lõhe, sardiinid, räim, kilu.

Kaltsiumi omastamisel toidust või sptetsiaalsetest preparaatidest on kõige olulisema tähtsusega D‑vitamiini tase organismis. Erinevus kaltsiumi imendumisel võib olla kuni 4x

Imendub kuni 16x paremini kui karbonaat, tänu millele on väiksem risk kõhugaasideks, puhituseks, kõhukinnisuseks või nende kombinatsiooniks

Kaltsiumi imendumine sõltub sissevõetava kaltsiumi üldhulgast - optimaalne ühekordne annus on 500mg, suuremate annuste puhul imendumine oluliselt halveneb

Kaltsiumtsitraat on valikpreparaat:

Alahappesuse korral

Ebaühtlase mao happesuse korral (eakad)

Antatsiidide, PPI ja H2‑blokaatorite kasutajad

Põletikulise soolehaiguste jms imendumishäirete korral

Osta kohe

KUIDAS HOIDA LUUD TERVENA?

Piima ja
piimatoodete regulaarne tarvitamine. Talumatuse korral kasuta kaltsiumi lisandeid, koos adekvaatse koguse D‑vitamiiniga

Füüsiline aktiivsus stimuleerib luuainevahetust, seega treening või füüsiline töö 30‑40 minutit 3‑4x nädalas on luudele kasulik. Parimaks tulemuseks kombineerida kaltsiumi ja D‑vitamiini tarvitamist füüsilise aktiivsusega

Suitsetamine

Karboniseeritud karastusjookide tarbimine

Liigne soola tarbimine

Liigne kohvi või tee joomine (üle 4 tassi)

Alkoholi tarvitamne

KORDUMA KIPPUVAD KÜSIMUSED

Kas kaltsium põhjustab veresoonte lupjumist?

Kaltsium koos D‑vitamiiniga ei ole veresoonte lupjumise põhjuseks. Kaltsiumi kasutamine ilma D‑vitamiinita võib tõsta kardiovaskulaarset riski.

Kas kaltsium võib põhjustada kõhukinnisust?

Aegajalt võib seda ette tulla. Sel juhul tasub proovida teist tüüpi kaltsiumi – kaltsiumtsitraati. Kindlasti on abiks dieedi rikastamine kiudainetega ja rohkem juua.

Kas D‑vitamiini ületarbimise oht on olemas?

Euroopa toiduamet (EFSA) peab regulaarsel kasutamisel täiesti ohutuks koguseks 4000 IU D‑vitamiini. Muidu tervel inimesel erinevate toidulisandite samaaegsel kasutamisel on D‑vitamiini üleannustamise oht madal.

Kui kaua võib võtta kaltsiumi lisandeid?

Kaltsiumi võtmine luutervise hoidmise eesmärgil on väga pikaajaline protsess, sest luuainevahetus on aeglane. Menopausis naistele on soovitav tarvitada kaltsiumi püsivalt.